Hommikul ärkasin tugevalt verise käe peale. Kell tiksus päeva kaheteistkümnendat tundi. Loeng algas 8.45, jõudsime Margretiga haavapuhastusvedeliku kääridegalahti nüsida, verise kämbla ära puhastada ja suutsin isegi vaimu vene õiguskeele jaoks üles kütta kui Margreti ema arvas, et ma peaks pöörduma EMOsse. Nüüd pidi ootama kallit Siimu. Aega sisustasin koridorist veretilkade eemaldamisega ja enese eksistentsi kirumisega. EMOsse jõudes läks tuju täitsa heaks, vahva oli vahelduseks meditsiiniasutustes ka kuulda eesti keelt. Kahjuks ei suutnud ma oma võluva naeratusega õdedelt välja lunida õmbluseid ja pidin leppima haavaliimiga. Edasi saadeti mind kodusele ravile. Koju jõudes maandusin voodis, kus mind ootas härra Kasaku videoloeng teemal "Defineerimine ja liigitamine". Meeleolu pakkus Siimpoisi vaikne unenohin läbi tatti täis nina. Tunne oli maksimaalne.
Toast väljudes ootas mind meie korteri kõige rõõmsam inimene - Kristin :) Ahjus särises pitsa, millele oli peale visatud nii palju tavaari, et ma ei oska kõike ette lugedagi. Ananassi pandi kah. Mina sõin pitsat lusikakesega, mulle teravamaid objekte veel ei usaldata, aga loodame, et kunagi! Algas õhtune meelelahutusprogramm eesotsas Reikopi Marxi ja Lõbu Gretsiga. Meie majandusteadlased otsustasid veeta enda õhtukese väliatmosfääris, sihiks Piro park. Kristin plaanis algul välja minna täieliku hatifnatina, aga suutsime ühiselt ta garderoobi korrigeerida.
Niipalju minu poolt tänaseks, hommikul tuleb mul üles ärgata Loogika kontrolltöö peale. Oh joy.
Olge mõnusad ja terved!
Tartu libedate teede tagajärg
Postituse autor : Norman
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar